Joogaentusiast ja ajakirjandustudeng.
Mäletan, et minu esimesed kokkupuuted joogaga olid tegelikult juba põhikooli teises või kolmandas astmes. Natuke ema eeskujul, natuke noore tüdrukuna mõjutatuna ka sellest, et kõik jooga treenerid on valdavalt väga peenikesed, naiselikud ja kauni välimusega. Lootsin saada samasuguseks. Pärast esimesi katsetusi sain aru, et see on ühe teismelise jaoks ikkagi väga igav trenn.
Ometi olen alati olnud uute võimaluste usku ja nii jõudis jooga minuni tagasi alles aastaid hiljem. See taasavastamine toimus minu jaoks 2020. aastal. Nagu paljude teiste jaoks, mõjutas eriolukord mind vaimselt üsna rängalt ning COVIDi läbipõdemine oli laastanud ka füüsiliselt. Sotsiaalne ärevus hoidis mind grupitrennidesse naasmast, ärevus hakkas üldse kontrollima mu elu ning füüsiliselt oli isegi ühe korruse treppidest üles kõndimine raske. Hakkasin otsima lahendusi ning üks neist oli internetist leitud online-joogakoolitus, mis lubas vähendada ärevust ja stressi – tundus täpselt ideaalne. Eesmärgiks oli kolm kuud iga päev teha 30 minutit etteantud joogakavasid, mis tundus ulme, aga olin selleks hetkeks juba nii meeleheitel, et olin valmis kõike proovima. Imekombel ei läinudki kolm kuud, vaid muutusi märkasin juba esimese paari nädalaga.

Esmalt hakkas kaduma hirm treenimise ees, siis tekkis tagasi eneseusk, hakkasin tundma, et iga kord joogat tehes oli ärevus justkui haihtunud – need olid väikesed sammud, aga pidevalt praktiseerides lisandus neid väikeseid samme iga nädal juurde. Pärast kolme kuud olin joogast vaimustuses, registreerisin end esimesse kohapealsele grupitrennile ning tänaseni praktiseerin joogat iganädalaselt erinevates stuudiotes või kodus, täpselt nii, nagu enesetunne lubab.
Mingi hetk hakkas mulle väga veider tunduma, et panen nii suurt rõhku enda vaimu ja keha heaolule, aga söön enne ja pärast trenni valimatult kõike, mis hetkeemotsioon heaks kiidab. Mõistsin, et jooga on mingil määral ka elustiil ja ei saa oodata joogast häid tulemusi, kui su elustiili mõni aspekt seda arengut ei toeta. Ma ei ole kunagi olnud selle meelel, et peaksime endale mingit toitu keelama, eriti kui see pakub meile positiivseid emotsioone. Küll aga olen alati uskunud, et võimalusel võiks valida tervislikumaid alternatiive.
Nick’s toodeteni jõudsingi siis, kui hakkasin oma toiduvalikuid rohkem jälgima. Kuna olen suur maiasmokk, sai esimeseks sammuks just batoonide, jäätiste ja muu magusa asendamine. Usun, et väikesed elustiilimuutused võivad viia suurte muutusteni meie enesetundes. Kogesin seda nii jooga alustamisega kui ka toidulaual järk-järgult korrektuure tehes. Kui soovid samuti oma teekonda alustada, soovitan tutvuda näiteks Nick’s ‘Coconut’ ja ‘Crunchy Caramel’ šokolaadide või Nick’s šokolaadivahvliga – sest just need maiustused olid koos joogaga minu esimesed sammud parema enesetunde poole! ;)
Teadaanded 🗣
PS! Tahad paremat pakkumist?! Liitu meie uudiskirjaga ja saa alati esimesena teada. Keri alla👇🏼 ja lisa oma e-post.













